Korduma kippuvad küsimused
Küsimused ja vastused
Ostmine ja tarne
Kuidas tellimust esitada?
Pange tooted ostukorvi, valige tarne- ja makseviis ning kinnitage tellimus. Pärast makse laekumist saadame teile e-postiga kinnituse ja arve. Esitatud tellimust ei saa enam muuta – kui soovite midagi parandada, kirjutage võimalikult kiiresti labas@slaptameile.lt.
Kuidas saan maksta?
Maksta saate oma panga kaudu või maksekaardiga (ka Apple Pay ja Google Pay). Makseid töötleb turvaliselt „Montonio“.
Kuidas te Leedus kaupu kohale toimetate?
Leedus toimetame tellimused LP Expressi, Venipaki ja DPD pakiautomaatidesse – pakiautomaadi valite ostukorvis.
Kui palju tarne maksab?
Leedus toimetame tellimused alates 100 € tasuta kohale (välja arvatud Kura säärele – sinna maksab tarne 15 €). Väiksemate tellimuste puhul maksab tarne pakiautomaati alates 2,49 € (2,49–2,99 €, sõltub pakiautomaatide võrgust) – täpset hinda näete ostukorvis, kui valite tarneviisi.
Kui kiiresti ma tellimuse kätte saan?
Pärast makset toimetame tellimuse kohale 1–3 tööpäeva jooksul. Saadetisi saadame esmaspäevast reedeni; reedel pärast kella 12 esitatud tellimused saadetakse teele järgmisel esmaspäeval.
Kas saadate välismaale?
Jah. Teistesse ELi riikidesse ja Ühendkuningriiki saadame Leedu Postiga – alates 12 €. Täpset hinda näete ostukorvis.
Kas ma saan toote tagastada?
Jah, 14 päeva jooksul alates toote kättesaamisest, ilma põhjust esitamata. Toode peab olema kasutamata, originaalses kahjustamata pakendis. Enne saatmist leppige tagastamine kirjalikult kokku e-posti teel labas@slaptameile.lt. Tagastage tooted aadressil Sodybų g. 7a, 13277 Vilnius. Tagastame raha 14 päeva jooksul alates toote kättesaamisest samale kontole, millelt maksite. Tagastame ka standardtarne hinna. Tagastamise saatmiskulud tasub ostja, välja arvatud juhul, kui tootel on defekt või saadeti vale toode.
Kas ma saan tagastada pileti ekskursioonile või muule elamusele?
Konkreetse kuupäevaga elamuste pileteid ei tagastata, kui teie plaanid on muutunud (Leedu tsiviilseadustiku art 6.228¹⁰ p 12). Tagastame raha, kui üritus tühistatakse või lükatakse edasi ja uus kuupäev või koht teile ei sobi.
Kui kaua kinkekaart kehtib ja kus seda kasutada?
Kinkekaart kehtib 3 kuud ja sobib mis tahes toote või elamuse jaoks (välja arvatud teised kinkekaardid). Ekskursiooni kinkekaart kehtib samuti 3 kuud.
Mida teha, kui tootel on defekt?
Toodetele kehtib 2-aastane garantii. Kirjutage labas@slaptameile.lt: märkige ees- ja perekonnanimi, kontaktandmed, defekt ning lisage ostudokument – leiame lahenduse.
Kuidas teiega ühendust võtta?
Kirjutage labas@slaptameile.lt või helistage +370 609 55551.
„Slapta meilė“ kohta
Mis on „Slapta meilė“?
„Slapta meilė“ on kultuuri-idufirma: kingitused, elamused ja lood, mis on loodud 16. sajandi dramaatilise kuningliku Sigismund Augusti ja Barbara Radziwiłłi armastusloo faktide ja müütide põhjal.
16. sajandil (1543–1551) jahmatas Vilniust ja Krakówit keelatud ja kordumatu armastuslugu. Skandaali ja draama tõttu, mille see põhjustas, sai sellest kõigi aegade romantilisim Vilniuse legend salajasest kuninglikust armastusest.
Leedu suurvürst Sigismund August ja tema kaunis alam Barbara Radziwiłł armusid teineteisse. Tol ajal olid valitsejate abielud riikide majanduslikud ja sõjalised liidud. Riigid ühinesid partneritega, kes aitaksid end kaitsta ja kasvada, nii et kuninglikele võsudele valiti paarilised riikide huvide järgi. Tulevane kuningas julges anduda tunnetele ja abiellus salaja armastatud naisega.
Saanud Poola kuningaks, saavutas Sigismund August, et Barbarat tunnustati tema seadusliku naisena, tunnistati Leedu suurvürstinnaks ja krooniti Poola kuningannaks. Vilniuses süttis Barbara Radziwiłłi täht, mis on juba enam kui neli sajandit oma salapära ja võluga ligi tõmmanud.
2022. aastal hakkas Julija Janus järk-järgult looma professionaalse disaini platvormi – veebipõhist väljapanekuruumi, kutsudes koostööle erinevaid tootjaid, loojaid ning ajaloo, kunstiteaduse, disaini, tehnoloogia ja antropoloogia teadlasi. Edasi arendatav disainitoodete ja -teenuste kollektsioon sai nimeks „Slapta meilė“.
Mis on audiogiid „Slapta meilė“?
„Slapta meilė“ – nii nimetati audiogiid, mille Julija Janus (disainer, interdistsiplinaarne kunstnik, kohaloome praktik) kirjutas ja kasutusvalmis tegi. Barbara Radziwiłłi päevikuna kirjutatud ja sisse loetud reisiaudiogiid juhatab läbi Vilniuse vanalinna paikadesse, mis on otseselt seotud kuulsa renessansiaegse armastuslooga.
Audiogiid töötab veebisaidil slaptameile.lt/audiogidas/ kolmes keeles (leedu, inglise ja poola) oma kaardi ja marsruudiga. See on kättesaadav igast mobiilseadmest, nii et kõik audioekskursiooni punktid on kerge leida. Seda tööriista saavad kasutada nii professionaalsed giidid kui ka iseseisvad reisijad.
Barbara Radziwiłł
Kes oli ja on Barbara Radziwiłł?
Barbara Radziwiłł (1520–1551) pärines Radziwiłłide suguvõsast, mis oli üks Leedu Suurvürstiriigi ja Euroopa rikkamaid ja mõjukamaid vürstisuguvõsasid. Kaasaegsete sõnul oli Barbara väga ilus naine – pikk, sale, heledapäine. Vanemad andsid talle hea hariduse, ta oskas rääkida leedu, rusiini ja poola keelt. Tema välimuse, rõivaste, õukonna, jahi-, tantsu- ja suplemisarmastuse ning ehete, eksootilise toidu ja kosmeetika kire kohta liikusid legendid.
Mitu korda oli Barbara Radziwiłł abielus?
Barbara abiellus noorelt, umbes 17-aastaselt, teise Leedu võimsaima suguvõsa järeltulija krahv Stanisław Gasztołdiga. Pärast krahvi surma sai vaid 21-aastasest Barbarast tulevase kuninga, Leedu suurvürsti Sigismund Augusti armastatu ning 4 aastat hiljem, 1547. aasta augustis, abiellusid nad salaja. Abielust teatamine tekitas skandaali – abielule olid ägedalt vastu Poola magnaadid ja kuningannaema Bona Sforza.
Miks oli Sigismund Augusti perekond tema abielu vastu Barbara Radziwiłłiga?
Vastuseisu põhjustas see, et 16. sajandil saavutati riikide geopoliitilised, sõjalised ja majanduslikud liidud kahel viisil: vallutuste või valitsejate abielude kaudu. Leedule ja Poolale oli tol ajal väga oluline kindlustada Kesk-Euroopa riikide, tolleaegse Saksamaa ja Austria impeeriumi toetus Venemaa agressiooni vastu. Seda püüti saavutada abielulepingute kaudu. Leedu ja Poola tulevase valitseja salaabielu alamaga kukutas riikide kavandatud välispoliitilise strateegia.
Barbarast sai omaenda armastuse ja abielu märter. Teda süüdistati avalikult ja selja taga hoorapidamises, nõiduses, nakkushaigustes. Sigismund August pidi võtma kasutusele kõik ettevaatusabinõud, et kaitsta oma armastatut kuulujuttude, laimuteadete ja tegeliku füüsilise hävitamise ohu eest. Isegi kui Augustist sai kuningas, oli tal väga raske kaitsta armastatut salajase ja avaliku ahistamise eest kuninglikus õukonnas.
Kas Barbara oli kuninganna?
7. detsembril 1550 tunnustati ja krooniti Barbara Radziwiłł Waweli (Kraków) katedraalis Poola kuningannaks.
Millega Barbara Radziwiłł tegeles?
Barbara oli ühe Leedu võimsaima perekonna tütar. Arvatakse, et tal oli leedu, ukraina ja poola verd. Tema isa Jerzy Radziwiłł oli Leedu vägede juht, suurhetman, õukonnamarssal. Barbara abiellus esimest korda noorelt, umbes 17-aastaselt. Temast sai teise võimsa perekonna, Gasztołdide järeltulija krahv Stanisław Gasztołdi naine. Barbara positsiooniga naisi valmistati ette suure mõisa majandamiseks, laste sünnitamiseks ja kasvatamiseks. Ka tema lootis sünnitada troonipärija ja tegi mitme raseduse katkemise pärast selle üle väga palju muret.
Barbara hoolitses enda ja ümbruse esteetika eest, armastas suplemist, sauna, massaaži, jahti, ratsutamist ja tantse. Kuninganna lemmiklilled olid lavendel, roosid ja võõrasemad, mille kompositsioonidega õukonnateenrid tema tube kaunistasid. Ta kogus ehteid ja armastas neid samuti nagu suurvürst Sigismund August. Teineteisele saadetud kirjadesse panid mõlemad armastajad sageli ka mõne kalli, erilise ehte.
Kuidas Barbara Radziwiłł riietus?
Portreedel kannab Barbara Radziwiłł rõivaid, mis on õmmeldud peamiselt Saksamaal, harvem Itaalias ja Hispaanias levinud moe järgi. Brokaadist, damastist, atlassist ja siidist kleidid; kuld- ja hõbeniitidega tikitud pihikud; kärbi- ja sooblikarusnahad; roosidega kaunistatud ažuursed kübarad; Kesk-Euroopa maade moe järgi õmmeldud baretid; kullatud hõbekroonid, peignoir’d, mustad läbipaistvad paelad; samavärviliste pärlitega tikitud õlakeebid, pärlitest peavõrud, kapuutsid, läbipaistvast kangast miniatuursed mütsikesed. Kaunis aadlidaam armastas rohelist ja valget, kõige rohkem aga punast värvi, kuid järgis moodi, nii et riietus ka kontrastsetes toonides ning valgetesse ja mustadesse rõivastesse. Ta kandis kaunistatud ja vääriskividega tikitud rõivaid. Eriti moes olid tol ajal tikitud pärlid, millega kaunistati kõiki Barbara rõivaid. Tema kroonimise pärlitest peakate tekitas Euroopas sensatsiooni; arvatakse, et pärast Barbara surma ostis selle agentide kaudu Inglismaa kuninganna.
Kirjandusnäidetest on näha, et armastajad demonstreerisid vahel oma ühtsust rõivaid kokku sobitades.
Mida Barbara Radziwiłł sõi?
Reeglite kohaselt toodi valitsejannale ja tema õukondlastele toitu kaks korda päevas. Kella üheksa ja keskpäeva vahel istusid kõik hommikusöögilauda ning lõunat söödi kella kolme ja kuue vahel. Igapäevane roog oli karuputkesupp spetsiaalselt hapendatud taimevartest, noortest lehtedest ja võrsetest. Karuputkesupp oli populaarne ka Lääne-Euroopa õukondades: sarnaseid suppe sõid näiteks Tudorid Inglismaal. Lisaks oli Barbara laud alati liha all lookas. Räägitakse, et teenrid maksid kaupmeestele igasuguse liha eest iga päev koguni 50 kuldmünti – keskastme ametniku (näiteks kuninga apteekri) terve aasta palga. Domineerisid veise- ja vasikaliha, veidi harvem lambaliha, sealiha kuninganna peaaegu ei söönud, kui mitte arvestada pekki, maksa ja kõrnesid. Kokad pidid iga päev puhastama kümneid linde: kanu, parte, hanesid, kohikuid, vahel ka paabulinde, samuti kõikvõimalikku jahisaaki – väikestest lindudest metstuvide ja põldpüüdeni. Paastupäevadel asendasid liha kalad: haugid, linaskid ja lõhed. Lisaks tõid teenrid Valitsejate palee kööki iga päev mitu korvitäit piimatooteid: võid, juustu, kohupiima, piima ja hapukoort. Magusast koorest valmistati väikesi ümaraid juustukesi ning kohupiimakookidest sai üks Barbara Radziwiłłi lemmiktoite. Ta oli bigose austaja – see on traditsiooniline Poola kapsahautis hakklihaga. Köögiviljade valik tema köögis ei erinenud peaaegu tänapäeva leedulase eelistustest: herned, mädarõigas, spinat, sibul, naeris, tatar, petersell, pastinaak ja kapsas.
Säilinud dokumentide järgi otsustades tellisid Barbara Radziwiłłi kokad iga päev uskumatus koguses mune. Osa neist segati kahtlemata meekookide taignasse. Barbara armastas neid nii väga (eriti moosiga), et tema laud kaeti värskete küpsetistega kaks korda päevas. Lisaks küpsetasid kokad kringleid ja valmistasid roosiveega komme. Barbara Radziwiłłi lemmikpuuviljad olid apelsinid ja pirnid. Tema lauale iga päev serveeritud apelsinid maksid tol ajal ühe kuldmündi tükk. Söömise ajal maitses Barbara enamasti veini, kuigi teenrid hoolitsesid ka mõdu ja õlle ostmise eest.
Millistest nõudest Barbara sõi?
Pärast Barbaraga salaja abiellumist tellis vürst Sigismund August, kes pidi pikaks ajaks Vilniusest lahkuma ja soovis kaitsta Barbarat mürgitajate eest, eriti läbipaistvast klaasist nõudekomplekti.
Kvartsi looduslik puhastamine oli eriti raske ja klaasis oli tavaliselt rohekaid lisandeid. Vürstinna spetsiaalset läbipaistvast klaasist nõudekomplekti hoiti selleks ette nähtud lukustatavas kirstus. Vastutav isik avas selle enne, kui Barbara sööma hakkas.
Mis oli Barbara Radziwiłłi surma põhjus?
30-aastaselt, vaid viis kuud pärast kroonimist, kuninganna Barbara suri. Levisid kuulujutud, et teda tabas kuningannaema Bona Sforza mürk. Uurijad väidavad, et tema surma põhjus oli reproduktiivorganite piirkonna vähk. See on veel üks aja voolule alistunud mõistatus, sest Radziwiłłide suguvõsa paistis silma tervise ja vastupidavusega ning selle järeltulijad olid pikaealised. Kaasaegsete tunnistuste järgi oli Barbara väga elujõuline, aktiivne, sportlik noor naine. Kuigi see lugu juhtus peaaegu viissada aastat tagasi, romantilise müüdi jõud kasvab ning Barbara Radziwiłłi peetakse kõigi aegade eredamaks Vilniuse legendiks.
Kus on Barbara Radziwiłłi haud?
Kuningas Sigismund August ehitas Vilniuse alamlossi territooriumile kirikut, mis oli mõeldud tema ja kuninganna Barbara matmispaigaks. Kuid seda ei lõpetatud. Kuninganna Barbara Radziwiłłi säilmed toodi Krakówist Vilniusse ja maeti pidulikult Vilniuse katedraali, samasse kabelisse, kus vürst Sigismund August temaga arvatavasti salaja abiellus. Tunnistajate sõnul saatis kuningas tema säilmeid, mida veeti nelja musta hobusega veetavas erivankris. Asulates tuli Sigismund August hobuse seljast maha ja kõndis jalgsi vankri järel.
Kuninganna säilmete asukoht oli mõnda aega unustatud. 1931. aastal, pärast Neris jõe suurt üleujutust, tuli kindlustada basiilika hoone vundamenti ja seinu. Tol ajal kuulus Vilnius Poolale. Juhuslikult leidsid töölised remonditööde käigus suurvürsti ja Poola kuninga Aleksandri ning Sigismund Augusti mõlema naise – Elisabeth Habsburgi ja Barbara Radziwiłłi – säilmed.
Pärast säilmete uurimist maeti need ümber Vilniuse katedraali keldrite spetsiaalsesse mausoleumi, mis on praegu külastajatele avatud.
Sigismund August
Kes oli ja on Sigismund August?
Sigismund August (1520–1572) oli Jagelloonide dünastia viimane valitseja. 1544. aastal asus ta 24-aastasena elama Vilniusse Leedu suurvürstina ja võttis kogu võimu Leedus enda kätte. Pärast isa surma 1548. aastal sai Sigismund Augustist Leedu ja Poola valitseja.
Kuni 17. eluaastani hoolitses noore printsi eest ja hellitas teda tema ema, kuninganna Bona Sforza. Ema õuedaamide keskel õppis August keeli, filosoofiat, kunsti ja armastuse saladusi.
Ta külvas riigis teistsuguse, humanismiideedel põhineva mõtteviisi ja uued moed ning tema ja tema isa valitsusaega nimetatakse Leedu Suurvürstiriigi kuldajastuks. Romantikutele on see valitseja kõige enam meelde jäänud surematu kuningliku armastusloo kangelasena, kes tegi Barbara Radziwiłłi ja tema suguvõsa nime igaveseks kuulsaks.
Mitu korda oli Sigismund August abielus? Kas tal oli lapsi?
Ta oli abielus kolm korda, kuid lapsi ei saanud. Tema esimene ja kolmas naine olid õed, Habsburgide dünastia printsessid Elisabeth ja Katharina. Teine naine oli Barbara Radziwiłł.
Milline oli suurvürst Sigismund Augusti õukond Vilniuses?
Saanud Leedu tegelikuks valitsejaks, rajas Sigismund August Vilniusse suurepärase õukonna ning ehitas lossimäe juures valmis isa alustatud renessansistiilis suurvürstide palee. Tema valitsusajal sai Vilniusest üks Ida-Euroopa kaunimaid linnu, kus elas ja töötas palju Itaalia ehitajaid, käsitöölisi ja humanistidest teadlasi. Sigismund August oli siia kogunud palju kunstiteoseid ja rikkaliku raamatukogu, mille ta hiljem jesuiitide kolleegiumile kinkis.
Sigismund Augusti nimest on lahutamatud ka teised olulised majanduslikud ja poliitilised muutused, millest tuntuim on valakureform, mida tema ema Bona Sforza hakkas oma valdustes ellu viima, ning Lublini unioon.
Milline oli suurvürsti ja kuninga Sigismund Augusti usk?
Leedu suurvürst ja Poola kuningas Sigismund August tunnistas katoliku usku, kuid suhtus soosivalt ka reformeeritute ideedesse.
Sigismund Augusti valitsusajal levis reformatsiooniliikumine (16.–17. saj) Leedus ja Poolas laiemalt kui ühelgi teisel ajal. Poliitilistel ja isiklikel põhjustel (Barbara Radziwiłłi vend ja nõbu olid reformeeritud) talus Sigismund August seda liikumist mõnda aega, kuid eriti valitsusaja lõpu poole toetas katoliiklasi ega takistanud neil reformatsiooniga võitlemast.
Ajalugu ja paigad
Kuidas ühinesid Leedu ja Poola 16. sajandil?
Lublini unioon (poola k Unia lubelska) oli Poola Kuningriigi ja Leedu Suurvürstiriigi ühinemine 1569. aastal Mõlema Rahva Vabariigiks (Rzeczpospolita). Olulisim välistegur, mis uniooni sõlmimise tingis, olid 16. sajandi sõjad piirkonnas. Sõdades tugevneva Moskva suurvürstiriigiga Leedu rusiini maade pärast kaotati palju territooriume ning riigi rahandus ja ühiskond olid kurnatud.
Kui 1558. aastal algas Liivi sõda, pidid Leedu Suurvürstiriigi väed võitlema kahel rindel. 1560. aastal vallutas Venemaa suure osa Liivimaast. 25. veebruaril 1564 vallutasid Vene väed Polotski ja valmistusid Vilniust ründama. Kaitseks oli vaja Poola abi, kuid Poola nõustus aitama ainult uniooni sõlmimise korral. 13. märtsil 1564 võeti Varssavi seimil vastu protokoll, mis nägi ette Leedu Suurvürstiriigi uniooni Poola Kuningriigiga.
Mis on Vilnius?
Vilnius on Leedu pealinn, valitsejate linn, peamine ja olulisim kultuuri- ja teaduskeskus. Vilniuse nimi pärineb Vilnia jõest, mis voolab läbi linna. Mitteametlikult on paik, kus kohtuvad kaks jõge, Vilnia ja Vilija (tänapäeval Neris), olnud asustatud alates 2. sajandist eKr. Ametlikult loeb linn oma alguseks Leedu suurvürsti Gediminase 1323. aasta kirju Lääne-Euroopa linnadele, milles Vilniust mainitakse pealinnana.
Linn asub madalatel küngastel ning on kuulus UNESCO kaitse all oleva vanalinna, romantilise õhkkonna ja rohkete parkide poolest. Tänapäeval on Leedu pealinn moodne, kaasaegne, kuid samas hubane ja külalislahke linn, täis kultuuri ja loomingut. See on linn, kus skulptuurid räägivad, muusika mängib, luuakse internetiidufirmasid ja mänge ning lõhnab hea toidu ja seikluste järele. Vilniuse keskusesse saate sõita paadiga, murult kuumaõhupalliga õhku tõusta, kevadel keset linna metsas sinililli korjata või lugeda tähti, roninud ükskõik millisele rohelisemale künkale kesklinnas.
Vilniuse eredaim ja kuulsaim romantiline lugu on 16. sajandi legend tulevase kuninga Sigismund Augusti ja Vilniuse kaunitari, aadlist noore lese Barbara Radziwiłłi armastusest.
See lõi igaveseks Vilniuse romantilise koodi, mis on tuttav igale kohalikule elanikule ja tajutav saabujale.
Vilniuse kuninglik armastuslugu on renessansiajastu pärand ja hoitud nähtamatu linnadiadeem. Vilniuses otsustati mitte ühe kuningliku verega isiku saatus.
Oktoobris 1562 abiellus Leedu suurvürsti ja Poola kuninga Sigismund Augusti õde Katarina Vilniuses Soome hertsogi Johan Vasaga.
Kuus aastat hiljem said Katarinast ja Johanist Rootsi kuningriigi valitsejad ning nende järeltulijad valitsesid Leedut ja Poolat 17. sajandil. Katarina abiellus Vilniuses 36-aastasena endast 11 aastat noorema printsiga.
Kuidas sai Katarina Jagellonicast Rootsi kuninganna?
Kui nad sõitsid Soome, püüdsid Vene tsaari Ivan Julma väed Katarinat peatada ja röövida, sest ka tema tahtis Poola printsessiga abielluda, kuid kuningas Sigismund August keeldus andmast oma õde Venemaa valitsejale naiseks.
Noorpaaril õnnestus tsaari vägede varitsusest pääseda ning pärast äärmiselt ebasoodsat, seiklusterohket kaks kuud kestnud teekonda jõudis paar lõpuks Turu linna, mis oli tollane Soome pealinn.
Johani vend, Rootsi kuningas Erik XIV haigestus vaimuhaigusse. Rootsi aadlikud ühinesid, mässasid ja kukutasid Eriku troonilt. 1569. aastal krooniti Katarina ja Johan Uppsala katedraalis kuningannaks ja kuningaks.
Mis on Uppsala?
Uppsala on üks Rootsi vanimaid linnu, mis asub pealinnast Stockholmist 71 km kaugusel. Seda tunti Östra Aros nime all kuni 13. sajandini, mil võeti üle nimi Uppsala. Tänapäeval on Uppsala üks Rootsi neljast suurimast linnast ning on muu hulgas kuulus oma ajaloo, ülikoolide ja imelise katedraali poolest.
Uppsala on Rootsi peapiiskopi residents ning sadu aastaid krooniti siin Rootsi kuningaid ja kuningannasid. Kuigi katedraali ehitamist alustati 1270. aastal, pühitseti see alles 1435. aastal, enam kui 160 aastat hiljem. Erik XIV järglaseks sai Katarina Jagellonica abikaasa Johan III. Katarina Jagellonica on maetud Uppsala katedraali.
Mis on Kraków?
Kraków on suuruselt teine ja üks vanimaid Poola linnu. Visla jõe ääres Väike-Poola vojevoodkonnas asuv linn pärineb 7. sajandist. Kraków oli kuni 1596. aastani Poola ametlik pealinn ning traditsiooniliselt üks Poola akadeemilise, majandusliku, kultuurilise ja kunstielu juhtivaid keskusi. Ühe Euroopa kaunima linna vanalinn koos Waweli kuningalossiga on kantud UNESCO maailmapärandi nimekirja.
Linn kasvas kiviaja asulast Poola tähtsuselt teiseks linnaks. Kraków on Poola peamine rahvuslik akadeemiline ja kunstikeskus.
Krakówi Waweli loss oli pikka aega Poola kuningate loss ning Waweli katedraali on maetud kuningas Sigismund August.
Kuidas on Kraków seotud suurvürst Sigismund Augusti ja Barbara Radziwiłłi armastuslooga?
13. veebruaril 1549 saabusid Sigismund ja Barbara Krakówisse – tollasesse Poola kuningate linna. Wawelis hellitas August Barbarat luksusliku eluviisi ja kallite kingitustega. Kuigi tal oli Sigismund Augustile tohutu mõju, ei tundnud ta huvi poliitika vastu, erinevalt oma ambitsioonikast nõost Mikołaj Radziwiłł Mustast ja vennast Mikołaj Radziwiłł Punasest. Kui nad töötasid koos Augustiga, et kindlustada talle Poola kroon, ei teinud ta ühtegi žesti, et võita aadlike toetust või rahva poolehoidu. Kui pakuti välja kompromisslahendus – tunnustada Barbarat Sigismund Augusti naisena, kuid mitte kroonida teda Poola kuningannaks –, keeldus Sigismund August. 1549. aasta suvel sõlmis Sigismund August võimaliku relvastatud mässu eest kaitsmiseks liidu Ungari kuninga Ferdinandiga. Et saada paavstilt korraldust, mis lubaks Barbara kroonida, andis Sigismund August välja hereesiavastase edikti; see oli vastuoluline samm riigis, kus elas palju õigeusklikke. Ta püüdis ka Poola aadlikke ähvarduste, altkäemaksu või muul viisil veenda abielule mitte vastu seisma. Tema ema kuninganna Bona Sforza, üks selle abielu ägedamaid vastaseid, eemaldati kuninglikust õukonnast ja saadeti Masoviasse.
7. detsembril 1550 tunnustati ja krooniti Barbara Radziwiłł Waweli (Kraków) katedraalis Poola kuningannaks.
Sellist küsimust ei leitud.
Ei leidnud vastust?
Kirjutage meile – vastame hea meelega.
Võta ühendustSoovite jagada head sõna, märkust või ideed? Kirjuta õukonnale →
Kui kiri on liiga väike, saate seda suurendada: arvutis – nupp „Suurem kiri“ ekraani all vasakul, telefonis – menüü (☰ üleval vasakul). Või vajutage lihtsalt: